Prototyping ehk prototüüpimine

Prototüüpimine on süsteemi algse versiooni loomise protsess, mille eesmärk on
katsetada disainilahenduste võimalusi ja demonstreerida ideid.
Prototüüpide loomisel on oluline kiire arendamine, mis saavutatakse
spetsiaalsete tööriistade ja kiire prototüüpimise keelte abil. Prototüüp ei pea
olema täielikult funktsionaalne, vaid keskenduma neile süsteemi elementidele,
millest ei ole veel selget arusaama. Samuti ei ole vaja, et prototüüp sisaldaks
vigade kontrolli või lahendaks näiteks turvalisusega seotud küsimusi.

1. Etapp - Nõuete kogumine:
   Selles etapis kogutakse kliendi vajadused üldisel tasemel.
   Fikseeritakse esmased nõuded ja määratletakse valdkonnad, mis vajavad edaspidi täpsustamist.
   
   
2. Etapp - Kiire kavandamine:
   Keskendutakse süsteemi nähtavale osale, näiteks sisend- ja väljundprotsessidele ning
   kasutajaliidese vormidele.
   Selle tulemuseks on algne prototüüp, mis pakub visuaalse ja
   funktsionaalse ülevaate planeeritavast süsteemist.
   Klient hindab prototüüpi ning esitab selle põhjal oma tagasisidet ja täpsustusi.
   
   
3. Etapp - Iteratsioon ja prototüübi täiustamine:
   Saadud tagasiside alusel tehakse parandusi ja täiendusi prototüübis.
   Protsessi korratakse iteratiivselt, kuni prototüüp rahuldab kliendi ootusi ja vajadusi.
   Samal ajal kogub arendaja uusi teadmisi kliendi soovide ja nõuete kohta,
   mida kasutatakse edasistes arendusfaasides.
   
   

Prototüüpimise põhimõtted:

1. Põhimõte - Ühekordne prototüüpimine:
   Ühekordse prototüüpimise eesmärk on luua kiire ja ajutine lahendus,
   mis aitab arenduse käigus testida ideid, selgitada arendatava süsteemi nõudeid
   ja demonstreerida funktsionaalsust.
   Prototüüp hävitatakse pärast kasutamist (selle alusel ei ehitata lõplikku süsteemi).
   See ei vasta mittefunktsionaalsetele nõuetele (nt turvalisus, jõudlus).
   Prototüübi struktuur ei ole sobiv edasiseks arenduseks, kuna see ei täida kvaliteedistandardeid.
   
   
2. Põhimõte - Evolutsiooniline prototüüpimine:
   Evolutsioonilise prototüüpimise puhul arendatakse prototüüpi järkjärgult
   ja seda täiustatakse iteratsioonide käigus kuni lõpliku süsteemini välja.
   Prototüübist saab osa lõplikust süsteemist.
   Sobib projektidele, kus nõuded ei ole alguses täielikult selged ja
   protsessis saab neid täpsustada.
   Iga uus iteratsioon parandab funktsionaalsust ja süsteemi kvaliteeti.
   
   
3. Põhimõte - Lisanduv prototüüpimine:
   Lisanduv prototüüpimine keskendub süsteemi üksikute osade loomisele eraldi,
   integreerides need hiljem terviklahenduseks.
   Süsteem arendatakse osade kaupa; iga osa on eraldi prototüüp.
   Lõpptulemusena ühendatakse kõik loodud osad ühtseks ja toimivaks süsteemiks.
   Võimaldab projekti varasemates faasides valmis saada osalisi lahendusi (nt töötav kasutajaliides).
   
   

• Ühekordne prototüüpimine sobib ideede ja nõuete testimiseks.
  
  
• Evolutsiooniline prototüüpimine on kasulik, kui lõplik
  süsteem on vaja järkjärgult välja arendada.
  
  
• Lisanduv prototüüpimine töötab hästi keerukate süsteemide korral,
  kus erinevad osad arendatakse ja integreeritakse etapiviisiliselt.